Chitimukulu

From Wikipedia, the free encyclopedia

The Chitimukulu is the King of the Bemba, the largest ethnic group in Zambia.[1] The King is named after , who changed his name to Chiti Mukulu (Chiti the Great) who in the 18th century led the Bemba out from their original lands in the Luba Empire of in DR Congo to eventually settle the country around Kasama in Zambia's Northern Province.

In Kola the Bemba Kings were born from King Mukulumpe from his last wife Mumbi Mukasa who belonged to the crocodile clan. She bore four children namely Katongo, Nkole, Chiti and Chilufya Mulenga their sister. The Bemba were given a kingdom to rule by their father Mukulumpe, so the bemba's built a tower to help them see when enemies as who would want to attack them but the tower collapsed killing a lot of people. The Bemba leaders were called by their father to exculpate themselves but there elder brother was arrested and was blinded as a message to his young brothers, after the Bemba Kings saw the cruelty of their they decided to live and settle where they will find a dead crocodile. After years of movements in Zambia the bemba's settled in Mungwi district of Zambia were they found a dead crocodile, to this date the Bemba's with their spirit of a warrior have continued to settle in all parts of Zambia and intermarrying with other tribes. The first Chitimukulu to settle in Lubemba was Chilufya Mulenga, Chitimukulu 1.

All Chitimukulus, as well as lesser Bemba chiefs, are members of the , or Crocodile Clan. Potential successors to the ruling Chikimukulu are chosen from the various Bemba chiefs.[2]

Following the death of ,[3] Henry Kanyanta Sosola Chitimukulu was formally recognised and confirmed as the 38th King of the Bemba on the 25 January 2015. The current king of the Bemba Kingdom is King Kanyanta Manga

THE HISTORY OF THE BEMBA PARAMOUNT CHIEFS[]

A Piece by Emmanuel Mwamba Ba Mwine Lubemba

Chitimukulu I: Chiti (Mukulu), mwana Mukulumpe

Chitimukulu II: Nkole (Wamapembwe), mwana Mukulumpe

Chitimukulu III: Chilufya, mwana Chilufya Mulenga. Eo balumba ati: Chilufya wa mata yabili, pantu apyene banalume babili: Chiti na Nkole.

Chitimukulu IV: Mulenga Pokili, umwaice wakwa Chilufya

Chitimukulu V: Kayula wa Nseko. Balimutemenwe sana abantu.

Chitimukulu VI: Katongo

Chitimukulu VII: Kasansu

Chitimukulu VIII: Kapolyo

Chitimukulu IX: Kanabesa. Alicindeme sana pali bu Mwine luBemba icakuti nalelo line twasuka imfumu shesu ati: Kanabesa. Nakuba mu lukuta lwa Katolika umo balanda iciBemba, Lesa limo-limo bamwita ati: We Mfumu Kanabesa!

Chitimukulu X: Lwipa

Chitimukuli XI: Kapampa Mubanshi. Uyu Mwine luBemba alilwele ifibashi. Kanshi tashikwa na mu Mwalule iyoo; ena ashikwa ku ntulo ya Nsofu.

Chitimukulu XII: Chipolonge

Chitimukulu XIII: Chimanga

Chitimukulu XIV: Chimfwembe

Chitimukulu XV: Nshiwile

Chitimukulu XVI: Chibengele. Eo tulumba ati: Niwe Chibengele Namuncenene, uwameno ngo lupandulo. Mwine luBemba Chibengele ewakushishe isano lwabu Chitimukulu apo mumbali ya Kalungu, ukufuma ku Ng’wena.

Chitimukulu XVII: Mutale wa Munkombwe

Chitimukulu XVIII: Chifunda ca Busoshi. Ico bamwitila 'Chifunda ca busoshi' nico imimonekele yakwe ali uwa tunkumana nge cifunda.

Chitimukulu XIX: Sekwila

Chitimukulu XX: Kasonde

Chitimukulu XXI: Salala-abana-bonke. Alitalalike icalo ca luBemba pantu abalwani baletina ubukali bwakwe.

Chitimukulu XXII: Mukuka wa Malekano. E wantampile bu Mwamba, ilyo apele umwaice wakwe Chitundu (Mwamba I) icalo ce Tuna.

Chitimukulu XXIII: Chilya Mafwa, mwipwa Mukuka wa Malekano. Mubanga Kashampupo, umwaice wakwa Chilya Mafwa, e Mwamba II. Panshita yakwa Chilya Mafwa, mu luBemba mwaliponene icipowe icikalamba sana. Chilya Mafwa e watampile bu Makasa, ilyo apele mwane (Nondo-mpya) icalo ca Mpanda. Nondo-mpya e Makasa I.

Chitimukulu XXIV: Susula (Chincinta Susula), mwipwa Chilya Mafwa. Tafwilile pali bu Mwine luBemba iyo; balishile mutamfyapo kuli Chileshe Chepela, ekuya afwa ne cikonko kuba Mambwe. Lelo ashikwa mu Mwalule.

Chitimukulu XXV: Chileshe Chepela. Alilemene icisansa ca kuboko cimo takwali iminwe. Apele munyina, Mutale wa Kabwe, bu Mwine Tuna (Mwamba III). Chileshe Chepela eo aba Ngoni basangile pali bu Mwine luBemba. Kanshi alikalabene e waleseshe aba Ngoni ukwingila mu luBemba, akusha no luBemba panuma ya kucimfya aba Bisa na abaLungu.

Chitimukulu XXVI: Bwembya (Chikalamo, Chinyamasako), umwaice wakwa Chileshe Chepela. Bwembya bamupokele bu Mwine luBemba ninshi talafwa.

Chitimukulu XXVII: Mutale Chitapankwa (+1883), atapile amata yakwa nalume Bwembya (Chitimukulu XXVI), kabili aletapa inkwa sha bantu nabambifye. Ilyo ali Mwine luBemba, ulubuli talwalelala.

Chitimukulu XXVIII: Sampa Kapalakasha (+1896). Abantu tabamutemenwe sana pantu ali uwa kakata ku mfumu sha luBemba ne mfumu shimbi.

Chitimukulu XXIX: Makumba (+1911). Panshita yakwe elyo ba minshoni (White Fathers) baishile mu luBemba.

Chitimukulu XXX: Mutale Chikwanda (+1916)

Chitimukulu XXXI: Ponde Chisowa (+1925), umwaice wakwa Mutale Chikwanda (Chitimukulu XXX)

Chitimukulu XXXII: Kanyanta (1925–1943) Afumine pali bu Mwamba, ali Mwamba VI).

Chitimukulu XXXIII: Musungu Kafula (1946-)

Chitimukulu XXXIV: Musenga

Chitimukulu XXXV: Bwembya Changala

Chitimukulu XXXVI: Mutale Chitapankwa II

Chitimukulu XXXVII: Chilufya Mwango (Chitapankwa III) (2007–2012)

Chitimukulu XXXVIII: Kanyanta-manga II (2013- )

References[]

  1. ^ "Chitimukulu". Encyclopædia Britannica. Retrieved 4 August 2011.
  2. ^ Simon, David J.; Pletcher, James R.; Siegel, Brian V., eds. (2008). "Chitimukulu". Historical Dictionary of Zambia. African Historical Dictionaries. Vol. 106 (3rd ed.). Metuchen, New Jersey: Scarecrow Press. pp. 65–6. ISBN 978-0-8108-5305-8.
  3. ^ President Michael Sata mourns Paramount Chief Chitimukulu, Lusaka Times, 4 April 2012. Retrieved 2012-10-14.

Literature[]

  • , A History of the Bemba
Retrieved from ""